Mis imetaim on tavalist ristikheina meenutav lutsern, mille Saaremaa kaunis roheluses laiuvatelt põldudelt saadav ekstrakt omab mitmekülgset tervendavat mõju? Kuu aja eest kirjutas Delfi, kuidas isa-tütar Ain ja Rosalin Süld hakkasid Saaremaa looduslikust toorainest tehtud toidulisandit laia ilma tarnima. BioNor Healthi kaubamärki kandvad ekstraktid muudab turul ainulaadseks tõsiasi, et ekstragendina ei kasutata alkoholi, seega tooted pole valmistatud alkoholi baasil. Uksed avanud maagiliseks võluvitsaks osutus taim nimega lutsern, mis on kõigi nimetatud toodete kese. „Lähtume lutsernist kui väga toitainete ja flavonoidide rikkast taimest, millel on rahvameditsiinis tervise parandajana pikaajaline ja usaldusväärne taust. Paljudest uurimustest saadud teadmised kasulikest omadustest ja see, et lutserni kasutatakse ravimite ühe koostisosana, andis tõuke arendada looduslikud toidulisandid just lutserni baasil,“ põhjendas ettevõtte tegevjuht Rosalin Süld. Samuti innustas ühe sõbra ja äripartneri varasem loodustoodete tootmise kogemus, kus panustati traditsioonilise Hiina meditsiini tarkustele. Mida see pika ajalooga taim endast täpsemalt kujutab ja kuidas ta ikkagi tervist parandab? Indialased ravisid haavu ja põletikke Lutsern ehk alfalfa on tuntud põllukultuur juba 1500 aasta kaugusest ajast. Algsest hüüti seda Pärsia aladelt pärit taime „al-fac-facah’ks“, mis tõlkes tähendab „kõikide toitude isa“. Eesti keeles lutsernina tuntud rohttaime muudab mitmekülgseks asjaolu, et tarvitatavad on kõik tema osad — lehed, varred, juured ja seemned. Seemnetest saab kasvatada eriti väärtuslikke lutserni-idusid. Taime juured tungivad mullas sedavõrd sügavale, et ammutavad mineraale, mis teistele taimedele jäävad kättesaamatuks. „Traditsioonilises Hiina meditsiinis on lutsernilehti kasutatud mitmesuguste seedetrakti- ja neeruhaiguste ravis. Ajurveeda (Indiast pärit alternatiivse meditsiini — toim) arstid vanas Indias võtsid lutserni appi aga seedehäirete korral ja hindasid ta väga heaks toitainete allikaks. Lutserniseemneid kasutati erinevate haavade raviks ja sellest otsiti juba toona abi vedelikupeetuse puhul,“ heitis akadeemik Mart Saarma pilgu ajalukku. Lutsernist on aegade jooksul leitud abi ateroskleroosi, südamehaiguste, insuldi, vähi, diabeedi ja endometrioosi ning rahvameditsiinis astma ja teiste hingamishaiguste ravimisel. Aitab võidelda sõltuvuste vastu Kuna lutsern muudab organismi leeliselisemaks ning soodustab seeläbi võõrutamist ja mürkidest vabanemist, on ta leidnud kasutamist ka ravimi- ja alkoholisõltuvuse vastu võitlemisel. Saarma tõi välja veel ühe lutserni olulise mõju meie organismile: ta on võimeline tõhusalt reguleerima kolesterooli taset. „Lutserni kiud ja teatud ained kleepuvad kolesterooli külge. See takistab kolesterooli verre jäämast ja arterite seinte külge sadestumast ning aitab ära hoida südamehaigusi ja insulti. Eriti positiivne on asjaolu, et lutsern mõjub ainult nn “halvale kolesteroolile”, jättes “hea kolesterooli” puutumata,“ kirjeldas tunnustatud neurobioloog Saarma. Lutsern sisaldab rohkelt mangaani, mis aitab langetada vere suhkrusisaldust ning teda on soovitatud inimestele, kellele valmistab probleeme insuliini tarvitamine. Mitmed lutserni keemilised koostisosad on tuntud ka diureetiliste probleemide lahendajatena, viies vedelikke kehast välja. „Ödeem ehk paistetus tekib, kui keharakkude vahele koguneb liiga palju vedelikku. Harilikult ei ole põhjuseks midagi tõsist, kuid paistetus võib anda märku mõnest tõsisemast meditsiinilisest murekohast. Rasedus ja menstruatsioonid on kõige tavalisemad jalgade ja pahkluude paistetuse tekitajad. Sel juhul peitub põhjus hormonaalsetes muutustes, mis mõjutavad vedeliku kudedesse sisenemise ja väljumise kiirust,” märkis Saarma. Lutsern taastab organismis K-vitamiini normaalse taseme, mille antibiootikumid veres segamini löövad. Samuti tõuseb kasu neile, kes tarvitavad kolesterooli alandavaid arstimeid, steroide ja krampide vastaseid ravimeid. Lutserni-idud sisaldavad palju rauda, kaltsiumi ja fosforit ning on seetõttu eriti kasulikud hammastele. Põhjapoolsetes riikides omab kullakaalu aga D-vitamiini sisaldus, mis aitab võidelda päikesevalguse defitsiidiga. Artikli autor: Delfi Anne & Stiil